teles

[Hõbeli]

21.12. kl 14.30 ETVs: Loonasari Võimsad loodusnähtused, 3/6: Suur ränne (Natures Great Events, Inglise 2009).
Sarja kolmas osa jälgib yhte aastat Ndutu lõvipraidi elus. Kui tulevad suured gnuu- ja sebrakarjad, saab Serengetist mõneks kuuks kiskjatele mõnus paik. Ent karjad liiguvad vihmade järel edasi põhja poole, rohi kuivab ära ja lõvidel on nyyd raske toitu leida. Lisaks kõigele hakkab Oldoinyo Lengai vulkaan purskama.

21.12. kl 16.55 ETV2: AegRuum Maakera vapustused, 2/ 4: Asteroidirynnak (Earthshocks, Kanada/ Inglise/ USA 2007).
3,9 miljardi aasta eest sattusid nii Kuu kui ka Maa tiheda asteroidirynnaku alla. 80 protsenti Kuu kraatritest on arvatavalt pärit sellest ajast. Teadlased uurivad, mis vallandas nii ulatusliku kosmosekamakate saju ja kas midagi taolist võib juhtuda ka tulevikus.

21.12. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Kireva sulestikuga jäälind kuuluks pigem lõunamaale kui kargesse Maavalla maastikku. Ometi meeldivad värvirõõmsatele lindudele pesapaigaks meie liivapaljandid. Taevaskojas jälgis jäälinde Remek Meel.
Osoon tegi sygismatka Põhja-Lapimaale Kevo kanjoni, mis pakub matkamisrõõmu metsas, kaljudel, tundras ja jõekallastel. Värvikirevas ruska-aegses kanjonis matkasid Kristjan Kaljund ja Tõnu Jyrgenson.
Puit on ehitusainena olnud hinnas läbi aegade. Sven Paulus käis uurimas, milline näeb välja loonasõbralik puitehitis.

22.12. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

22.12. kl 12.40 ETVs: Osoon, kordus.

22.12. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

24.12. kl 09.00 ETV2: Yhe armastuse lugu (Eesti Telefilm 1981).
Yks suvi, yhe tuttpytipaari eluring. Filmi tegid Rein Maran, Vallo Kepp, Enn Säde, Mari Kaarma ja Margit Maran.

24.12. kl 09.25 ETV2: Tutkad (Eesti Telefilm 1976).
Film annab ettekujutuse väga omapärasest lindude mängust, mille jälgimiseks loonas kuluks nädalaid. Rein Maran pyyab vahendada lindude keelt ja viia vaatajat oma kyll teadusliku, aga yhtlasi luulelise ainekäsitlusega lähemale loonale, mille keskel me elame, millega aga oleme sidet kaotamas. Muusika Andres Mustonen.

24.12. kl 09.45 ETV2: Operatsioon Lagrits (Eesti Telefilm 1993).
Lagrits on unilaste sugukonda kuuluv laialehistes segametsades elav väike näriline. Loonafilmis avaneb lagritsate aastane eluring: pulmamäng kevadel, lagritsapoegade areng, lagritsate omavaheline suhtlemine, toimetamised ööpimeduses, eluviis ja toitumistavad, sygisesed ettevalmistused talveuinakuks, uinunud ning kevadel ärkavad lagritsad.
Filmi tegi Rein Maran, helilooja Peeter Vähi.

24.12. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.

24.12. kl 10.25 ETV2: Nõialoom (Eesti Telefilm 1981).
Rusapusa, ropakonn, labakonn, klodikonn, korbakonn, kärnakonn - kärnkonn. Maakera yrgasukas. Yks esimestest elusolenditest, kes julges astuda maailmamerest mandrile ja kelle mõningad liigid on nyyd astunud või astumas loona punase raamatu lehekylgedele. Kes ta õieti on, see nõialoom?
Mikk Sarve laulu Jaan Kaplinski sõnadele esitab Priit Pedajas. Filmi tegi Rein Maran.

24.12. kl 10.55 ETV2: Vanamees ja põder (Eesti 2009).
Indiaanlaste uskumuste põhjal on põdrad head luhavaimud. Juba yle 30 aasta uurib Harri (77) põtru ja nende hingeelu ning aja jooksul on ta valik jäänud kindlale märgalale, kuhu põdrad armastavad igal aastal tulla pulmamängu pidama. Põdramees tunneb seda luhta nagu oma viit sõrme. Aastatega on ta andnud yle 40 kohanime ja leidnud palju tuttavaid põtru, kellega ta ikka ning jälle kohtub. Käia koos põtradega luhal ringi ja nendega põdrakeeles vestelda, on Harri jaoks muutunud omamoodi tavaks. Kõrvaltvaatajale võib tunduda ysna jabur, kui mees teeb loomale kõrvu ja matkib ohkivat häält, kuid Harrile on see tema elu muinasjutt ning unistus ymber kehastuda põdraks. On ikka võimas vaatepilt, kui igipõlised vastased - metsloom ja inimene - sammuvad yksteisele rõõmsalt vastu!
Filmi tegid Joosep Matjus, produtsent Riho Västrik.

24.12. kl 11.35 ETV2: Matsalu linnuriik (Eesti Telefilm 1980).
Matsalu roostikud ja laiud, kultuurmaastikud ning rannikualad. Filmi tegi Rein Maran.

24.12. kl 12.10 ETV2: Veealune muusika (Eesti Telefilm 1988).
Eesti järvede veealused maastikud.
Käsikiri ja operaator Endel Grensmann, režissöör Kristjan Svirgsden, helilooja René Eespere.

24.12. kl 14.25 ETV2: Tavaline rästik (Eesti Telefilm 1978)
Haruldased kaadrid Maavalla tavalisest rästikust. Filmi tegi Rein Maran.

24.12. kl 14.45 ETV2: Laanetaguse suvi (Eesti Telefilm 1979).
Pooleldi mängu-, pooleldi tõsielufilm neljast poisist ja nende kasvandikest - hundikutsikatest Bellast ning Donnast, sookurg Peebust ja mitmest teisest loomast. Mis saab olendist, kelle sa oled võtnud oma hoolde? Kes vastutab tema käekäigu eest, kui maailm enam ei mahu su sylle varju ja sooja? Stsenarist ja režissöör-lavastaja Rein Maran. Mängivad Fred Jyssi, Anne Maasik, Enn Pinsel, Mihkel Pinsel, Riho Rosberg, Hannes Kase ja Pauliine Tuut.

24.12. kl 19.45 ETV2: Rabade vaikuses (Eesti Telefilm 1976).
Eesti yrgsed ja puutumatud rabad ning rahvalaulud.
Helilooja Lepo Sumera, laulab Anne Maasik. Filmi tegid Rein Maran ja Vallo Kepp.

24.12. kl 20.30 ETVs: Osoon.
Rahvamuusikute Janne ja Juhan Suitsu kodu asub Viljandimaal Paistus. Kena punane telliskivimajake maanteeserval on mõnusalt soe ja täis jõulueelset saginat. Väikesed perepojad Madis ja Pärtel sätivad end metsa minema, et loomadele kuusepuu ehtida. Pereisal on aga parajasti õlletegu pooleli. Kui Janne hiiu kandlel kõlada laseb ja Juhan sarve puhuma hakkab, täitub maja muusikaga ning pyhad võivad tulla. Suitsude perel käis kylas Kadri Hinrikus.

24.12. kl 21.30 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

25.12. kl 15.35 ETVs: Loonafilm Arktika lugu (Arctic Tale, USA 2007).
Abielupaari Adam Ravetchi ja Sarah Robertsoni seekordses filmis ei marsi pingviinid, vaid loivavad morsad ning paterdavad jääkarud. "Arktika lugu" viib meid maakera pealaele, jääkuningriiki, mis aga oma asukate alt aegamööda ära sulab. Jälgime jääkarutytar Nanu ja morsapiiga Seela elukäiku alates synnist kuni uue elu andmiseni. Ent kaunite kaadrite ja sydamlike vaadete taga käib võitlus ilmastikutustega kohanemise ja ellujäämise nimel. Filmi peategelased Nanu ja Seela on koondkuvad, mille loomiseks koguti 15 aasta vältel umbes 800 tunni jagu ainest!

26.12. kl 09.10 ETV2: Osoon (ETV 2008).
Lumehange mattunud väike maja Tuhalaane kylas kirikupargi ja järvede vahel on otsekui muinasjutust. Talvevaikusest, hingesoojusest ja armastusest on kantud ka pererahva Hedvig Hansoni ja Andre Maakeri laulud. Perepoeg Holgerile anna ainult lasteraamat kätte, poiss istub klaveri taha ja nii synnibki laul. Väikemees Danielile tulevad esimesed jõulud paksu lume ja viisidega ema-isa plaadilt Kohtumistund. Selle pere jõulud on täis muusikat ja kauneid looduspilte.

26.12. kl 11.35 ETVs: Osoon, kordus.

26.12. kl 11.45 ETV2: Helenduv olend: Fred Jyssi (ETV 2008)
Vahur Kersna intervjuu Eesti tuntuima loonamehe Fred Jyssiga.

26.12. kl 18.45 ETVs: Loonasari Võimsad loodusnähtused, 4/6: Suur kalapyyk (Natures Great Events, Inglise 2009).
Suur delfiinide, haide, vaalade, merikarude ja suulade parvestik pyyab igal talvel miljardeid sardiine Lõuna-Aafrika tipus, kus kohtuvad Atlandi kylm ning India ookeani soe vesi. Ka inimene ei jää kalapyygist kõrvale. Ent viimastel aastatel on sardiini tulek muutunud ettearvamatuks. Kui peaks juhtuma, et kala ei tulegi, läheb paljude loomade elu väga raskeks.

26.12. kl 12.55 ETVs: Loonasari Võimsad loodusnähtused, 4/6: Suur kalapyyk (Nature's Great Events, Inglise 2009).

26.12. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Liina Vainumetsa.
Jouhiorkesteri. Soome rahvamuusikat EBU rahvamuusikapeolt, mis toimus selle aasta 24. porikuu päeval.

26.12. kl 15.45 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

27.12. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2009).
Meie metsade ainukesel kaslasel, ilvesel, on kodukassiga siiski vähe yhist. Võibolla ainult niipalju, et nagu kassid, eelistavad ka ilvesed kõndida omapäi. Sigimise ja poegade kasvatamise ajal elavad emas- ja isasloom koos ning elupaigaks valivad nad enamasti tiheda okasmetsapadriku. Eestimaal on veel mehi, kes eelistavad kala pyyda vanal moel. Vaatame, kuidas luts elussöödaga lutsumõrda meelitatakse.

27.12. kl 10.00 ETV2: Maakera vapustused, 3/ 4: Hiigelorkaanid (Earthshocks, Kanada/ Inglise/ USA 2007).
3000 aastat tagasi hävitasid hiigelrajud maakeral terveid elustikke. Nyyd hoiatavad teadlased, et hiigelrajud võivad tagasi tulla veelgi ägedamana. Andrew ja Katrina laastamistööd oleme juba näinud. Kuidas tekivad hiigelrajud ja mismoodi saaks neid ennustada?

27.12. Kl 15.00 27.12. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2009, kordus).

27.12. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Kontsert Kaustinenist.
Kaustise pärimusmuusika peol mängisid mitmed Soome pärimusmuusikud.
Salvestatud 30.11. Saadet toimetab Liina Vainumetsa.

27.12. kl 23.05 Vikerraadios: Kuula rändajat, kordus.

[Hõbeli]

Eesti kanalitel 31.12.2009-3.01.2010

31.12. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.
Kordus kl 21.30.

01.01. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised.
Kordus kl 00.00.

02.01. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Kontsert Kaustinenist.
Kaustise pärimusmuusika peol mängivad mitmed Soome muusikud. Salvestatud käesoleva aasta 30. kooljakuu päeval. Saadet toimetab Liina Vainumetsa.

02.01. kl 15.45 Kuku raadios: Loodusjakiri (kordus).

02.01. kl 18.40 ETVs: Loonasari Võimsad loodusnähtused, 5/6: Suur yleujutus (Natures Great Events, Inglise 2009).
Igal sygisel täidavad Angola mägismaal maha sadanud vihmad Okavango jõe veega, kuid kulub mitu kuud, enne kui vesi jõuab deltasse ja ujutab yle kuivad Kalahari tasandikud, muutes need lopsaka taimestikuga märgalaks. Kohe täitub Okavango delta loomadega. Siin on elevandid, kahvripyhvlid, jõehobud, sebrad, kaelkirjakud, pikksaba-vohlud, krokodillid, lugematu hulk kalu ja tuhandeid linde. Ka lõvide näguripäevad saavad otsa.

03.01. kl 13.10 ETVs: Loonasari Võimsad loodusnähtused, 5/6: Suur yleujutus (Natures Great Events, Inglise 2009).

03.01. kl 14.00 ETVs: Osoon, kordus.

03.01. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Uruguay loodus ja rahvas. Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna.
Kordus kl 23.05.

03.01. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. BraAgas
Kontsert Euroopa Ringhäälingute Liidu rahvamuusika peolt. Esineb ryhm BraAgas (Tšehhi). Neli naist järgivad trubaduuride ja rändmuusikute tavasid, yhendades oma muusikas rahvaid ja laade Põhjamaade muinaslugudest idamaiste lauludeni.

[Hõbeli]

Eesti kanalitel 5.-10. jaanuarini 2010

05.01. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

05.01. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

06.01. kl 15.30 ETVs: Loonasari Andidest Amazonaseni, 1/6: Kadunud maailmad (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).
Sarja avaosa annab linnulennulise ylevaate Lõuna-Ameerikast - äärmuste mandrist. Siin asub maailma pikim Andide mäeahelik, Amazonase madalikul laiub Maa suurim vihmamets ja toitainerikaste merede kõrval asub purukuiv Atacama kõrb. Yhelgi teisel mandril ei leidu nii palju liike ja erinevaid elupaiku kui Lõuna-Ameerikas. Ent kuidas need ainulaadsed maailmad syndisid?

07.01. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri. Kordus kl 21.30.

08.01. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised. Kordus kl 00.00.

09.01. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. BraAgas.
Esinemine Euroopa Ringhäälingute Liidu rahvamuusikapeolt. Mängib ansambel BraAgas (Tšehhi). Neli naist järgivad trubaduuride ja rändmuusikute tavasid, yhendades oma muusikas rahvaid ja laade Põhjamaade pärimusest idamaiste lauludeni.

09.01. kl 15.45 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

09.01. kl 18.40 ETVs: Loonasari Võimsad loodusnähtused, 6/6: Suur söömaaeg (Natures Great Events, Inglise 2009).
Talvel on Briti Columbia ja Alaska rannikumeri suhteliselt elutu ning sivutšid peavad sukelduma yha sygavamale, et mõnd heeringat kätte saada. Suvel aga hakkab päikese toimel vohama fytoplankton - taimhõljum. Need tibatillukesed taimed moodustavad siin kogu elu aluse. Taimhõljumi vohamise kõrgajal saabuvad suured heeringaparved kudema. Nende järel tulevad vööt-nosudelfiinid, mõõkdelfiinid ja kyyrvaalad.

10.01. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Antarktika.
Avasaade. Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna. Kordus kl 23.05.

10.01. kl 14.30 ETVs: Loonasari Võimsad loodusnähtused, 6/6: Suur söömaaeg (Nature's Great Events, Inglise 2009).

10.01. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Filippo Gambetta.
Esinemine Euroraadio rahvamuusika sarjast. Filippo Gambetta on itaalia lõõtspillimängija ja helilooja, kelle muusikaliseks keeleks on loominguline nyydisfolk, mis yhendab endas palju mõjutusi.

[Hõbeli]

12.01. kl 17.05 Vikerraadios: Võrokeelsed uudised.

12.01. kl 22.25 ETV2: Andidest Amazonaseni, 2/ 6: Amazonas (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).
Amazonas on maailma võimsaim jõgi, milles voolab viiendik kogu maailma jõgede veest. Igal aastal väljub Amazonas oma kallastest, ujutades mitmeks kuuks üle metsa umbes Inglismaa-suurusel alal. Tulvamets on koduks kilpkonnadele, kaimanitele ja hiidsaarmastele. Siin lendavad kalad õhus ja delfiinid ujuvad puulatvade vahel.

13.01. kl 12.10 ETVs: Loonasari Andidest Amazonaseni, 2/6: Amazonas (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).

14.01. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri. Kordus kl 21.30.

15.01. kl 15.35 ETVs: Tõsielusari Tee legendaarne teekond, 1/3: Rohelise kulla kuningriigis (Sur la route légendaire du thé, Prantsuse 2007).
Kolmeosaline film jutustab kuulsast Hiina maanteest, mida mööda kunagi liikusid suured teekaravanid. 4000 kilomeetri pikkune tee lookles piki järske mäeahelikke, kulges üle jõgede, läbi kõrbete ja mitmete riikide.

15.01. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised. Kordus kl 00.00.

16.01. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Filippo Gambetta kvartett.
Esinemine Euroraadio rahvamuusika sarjast.
Filippo Gambetta on itaalia lõõtspillimängija ja helilooja, kelle muusikaliseks keeleks on loominguline nüüdisfolk, mis ühendab endas palju mõjutusi.
Esinevad Filippo Gambetta melodeonil, Claudio de Angeli akustilisel kitarril, Riccardo Barbera kontrabassil ja Michel Balatti iiri puitflöödil.

16.01. kl 14.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk. Kordus kl 22.00.

16.01. kl 15.30 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

16.01. kl 18.40 ETVs: Loonasari Lõunameri, 1/6: Saarte ookean (South Pacific, Inglise 2009).
Vaikse ookeani lõunaosa saared on muust maailmast sedavõrd eraldatud, et seal elab loomi, keda ei leidu kusagil mujal maailmas. Ka inimeste elm on teistsugune. Ehkki lugematud saared on kaunid killukesed, näitab loond vahel oma karmi palet - möllavad majakõrgused lained, võimsad troopilised tormid ja kaugel lõunas isegi tugevad lumetuisud.

17.01. kl 00.50 ETVs: Sari Tee legendaarne teekond, 1/3: Rohelise kulla kuningriigis (Sur la route légendaire du thé, Prantsuse 2007).

17.01. kl 10.20 ETVs: Osoon, kordus.

17.01. kl 15.00 ETVs: Loonasari Lõunameri, 1/6: Saarte ookean.

17.01. kl 19.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk, kordus.

17.01. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Tref (Belgia).
Belgia folgiansambli Tref peamiseks instrumendiks on nupp-akordion (hollandi ja flaami keeles 'trekzak'), mida mängivad Wim Claeys ja Dider Laloy, löökpillidel Frederic Malempre.
Belgia Raadio esinemissalvestis 3.08.2008.

17.01. kl 23.05 Vikerraadios: Kuula rändajat.

[Hõbeli]

19.01. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

19.01. kl 22.20 ETV2: Andidest Amazonaseni, 3/ 6: Suured tasandikud (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).
Lõuna-Ameerika suured rohtlad võivad võistelda Aafrika savannidega, kuid loomastik on siin palju omapärasem - suur-sipelgaõgijad ja vöölased, lakkhundid ning aarad, kapibaarad, anakondad ja jaaguarid - kõigil neil tuleb yle elada laastavad tulekahjud, kõrvetav kuumus ning paduvihmad. Äärmuslikud ilmastikutingimused on vorminud yhe kaunima maastiku kogu maakeral.

21.01. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri. Kordus kl 21.30.

21.01. kl 17.10 ETV2: MuinasTeeVee: Seto maja (Eesti 2004).
Eesti on nii suur riik, et siin peab vana maja väljanägemise mõistmiseks teadma ka paikkondlikke omapärasid. Miks on setu maja teistsugune, saame teada hobuse seljas ratsutavalt arhitektuuriajaloo professorilt Mart Kalmult. Gaute uudishimutseb, mida setu naised oma paljude patsidega teevad ja kuidas ise meisterdada lihtne-odav aed. Yhtlasi uurime, mis mänge suured inimesed vanades kohtades mängivad.

21.01. kl 21.30 ETV2: India juuksed (Hair India, Itaalia 2009).
Lugu noore India naise juuste teekonnast. Jumal Vishnul oli suur võlg jumalate varahoidja Kubera ees, kes otsustas, et sajad sugupõlved peavad seda tagasi maksma. Paljud ohverdavad templile ainsa, mis neil on - juuksed. Varem oli kombeks templile annetatud juuksed ära põletada, kuid viimasel ajal on neist saanud oluline kaubaartikkel - ohvriannid viiakse Itaaliasse, kus valmistatakse juuksetihendusi ja -pikendusi. Edukas ettevõte myyb juustest valmistatud tooteid kogu maailmas: USA-s, Euroopas, Araabia maades, Austraalias, Uus-Meremaal ja ka Indias.

22.01. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised. Kordus kl 00.00.

22.01. kl 22.55 ETV2: 21.01. kl 21.30 ETV2: India juuksed (Hair India, Itaalia 2009).

22.01. kl 23.50 ETV2: The Dubliners - Live at Vicar Street (2006).
Yle 40 aasta tegutsenud iiri folkansambel Dubliners andis menuka kontserdi Dublinis Vicar Streeti kontserdimajas, kus kõlasid kuulsad laulud ja sekka iiri naljagi.

23.01. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2009).
Meil haruldane talikylaline, habekakk, on suur kakuline, kes jääb suuruselt alla vaid kassikakule. Ta eelistab soiseid alasid ja rabasaartel kasvavaid kuusikuid. Röövlinnuna on tema saakloomadeks tõenäoliselt tedred, metsised ja laanepyyd.
Erialalt loomade kahjurite ja suhtlemise uurija Aleksei Turovski pikalt tutvustamist ei vaja. Ta on kirjutanud raamatuid loomadest ja neid ka kuvadega ilmestanud. Turovski ise end kirjanikuks ega taiduriks ei pea, vaid ytleb, et ta on kirjutav ja joonistav zooloog ning leiab, et iga zooloog peaks oskama joonistada - kuidas sa muidu anatoomiast aru saad. Aleksei suurimaks harrastuseks on aga kivistised ja neid me Pakri poolsaarele otsima lähemegi.
Varbola maalinn, mis on tuntud ka Jaanilinnana, oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mida mainiti kahel korral ka Läti Henriku kroonikas. Linnus rajati juba 11. - 12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Raplamaal asub ka muistse Harjumaa kõige lõunapoolsem Kalevipoja sängi-tyypi linnamägi - Keava linnamägi.

23.01. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Tref (Belgia).
Belgia rahvamuusikaryhma Tref peamiseks pilliks on nupp-akordion (hollandi ja flaami keeles 'trekzak'), mida mängivad Wim Claeys ja Dider Laloy, löökpillidel Frederic Malempre.
Belgia Raadio salvestis.

23.01. kl 14.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk. Kordus kl 22.00.

23.01. kl 15.30 Klassikaraadios: Loodusajakiri, kordus.

23.01. kl 16.30 ETV2: 23.01. kl 09.00 ETV2: Osoon, kordus.

23.01. kl 18.40 ETVs: Loonasari Lõunameri, 2/6: Merehädalised (South Pacific, Inglise 2009).
Lugu merehädalistest, sealhulgas hiidangerjatest ja veidratest konnadest, kes vastu kõiki ootusi jõudsid saartele, mida lahutavad tuhanded kilomeetrid. Tihti kandsid neid kohale võimsad loodusjõud - tormid ja tsunamid. Ka esimeste inimeste - polyneeslaste - teekond Lõunamere saartele ei olnud kerge.

23.01. kl 20.00 ETV2: Loomise laul: Muhumaa rahvalaulikud, 1 (ETV 1990).
Muhumaa rahvalaulikud Maria Mereäär ja Jaan Pauts esitavad rahvalaule. Saatejuht Leili Padevest.

23.01. kl 21.05 ETV2: Legendide saar (Eesti Telefilm 1979).
Suvereis Hiiumaale, kus filmiti kaht hiiu rahvapärimuste tundjat - Theodor Pruuli Emmastest ja Elli Kyttimit Kõpust. Tegijad: Ave Alavainu ja Irene Lään.

24.01. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2009).
Pool sajandit tagasi oli händkakk meie metsade haruldane kylaline ja seda ida poolt tulnud lindu kutsuti uurali kakuks. Mõne aastatkymnega sai haruldasest kylalisest meie metsade kõige tavalisem kakuline ja uurali kakust händkakk.
Laulja Ivo Linna on tuntud ka mälumänguri ja saatejuhina, kuid Osooni huvitab hoopis Ivo loonamehena. Oleme tal kylas Muhumaal.
Eestis on hulk metasa aastakymneid kasutusest väljas olnud. Mis saab peremeheta metsast? Kas Eesti mets toob vabariigi raskustest välja?

24.01. kl 10.00 ETV2: AegRuum Maakera vapustused: Tuhastav Maa (Earthshocks, Kanada/ Inglise/ USA 2008).
65 miljoni aasta eest tabas Maad asteroid, mis tegi lõpu dinosauruste ajastule. Nyyd selgub, et dinosaurused olid hukule määratud juba 100 miljonit aastat enne tegelikku õnnetust. Filmis räägitakse sellest, mis õieti juhtus, kuidas elu maakeral oleks peaaegu täielikult hävinud ja mis võib juhtuda, kui Maad peaks jälle tabama 13-kilomeetrise läbimõõduga asteroid.

24.01. kl 12.45 ETV2: Loomise laul: Saaremaa rahvalaulikud, 1 (ETV 1990).

24.01. kl 13.35 ETVs: Loonasari Lõunameri, 2/6: Merehädalised (South Pacific, Inglise 2009).

24.01. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Antarktika aastaring ja ilmastik. Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna. Kordus kl 23.05.

24.01. kl 14.25 ETVs: Osoon, kordus.

24.01. kl 17.00 ETV2: Osoon, kordus.

24.01. kl 19.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.

24.01. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Hanggai (Hiina)
Hiina ryhma kõlapilt sarnaneb pisut meil tuntud tuva ansambli Yat Kha muusikale. Esinevad Li Zoathong trummidel, Junde Wu bassil, Yiligi lautol ja lauldes, Yilalata kitarril, Huricha lauldes ja parmupillil, Batubagen ja Murinkhuur lauldes nii tavapäraselt kui kõrilaulu tehnikat kasutades.

[Hõbeli]

E 25.01. kl 20.00 ETVs: Osoon.
Kobras on Euraasia suurim näriline. See, kui hästi ta talve yle elab, sõltub suuresti looma usinusest sygisel. Räägitakse, et kopra toiduvaru järgi saab talve ette ennustada.
Eestis on umbes 50 tuhat erametsaomanikku, kuid kaugeltki kõigil pole metsanduslikku haridust või esiisadelt päritud metsaga ymberkäimise tarkust. Kui endal teadmisi napib, tulevad appi nõustajad ja tugiisikud.
Tänavune karm ja lumerohke talv on nii mõnedki kõhklema pannud kliima soojenemise võimaluses. Kas lumerohkus kogu Euroopas on midagi harukordset? Ilmauurija Ain Kallis ytleb, et looduses ei toimu midagi juhuslikku, siin on oma kindlad ajajärgud. Ilm on just selline, kust poolt tsyklon tuleb.
Saatejuht Vladislav Koržets. Tegijad: Remek Meel, Sven Paulus ja Kristjan Kaljund.

T 26.01. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

T 26.01. kl 12.40 ETVs: Osoon, kordus.

T 26.01. kl 17.05 Vikerraadios: Võrokeelsed uudised.

T 26.01. kl 22.40 ETV2: Andidest Amazonaseni, 4/6: Andid (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).
Imeline reis maailma pikimas mäeahelikus - ekvaatorist peaaegu Antarktikani välja. Andides elavad loomad trotsivad karme loonatingimusi. Prillkarudel, puumadel, kondoritel ja flamingodel tuleb taluda jäist kylma, metsikuid tuuli ja hõredat õhku.

K 27.01. kl 15.10 ETVs: Andidest Amazonaseni, 4/6: Andid (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).

28.01. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri.
Kahes järjestikku saates kõneleb hyljeste jälgimisest hylgeuurijast riigikogulane Mart Jyssi. Läinud nädalal oli juttu kaasaegsetest võimalustest seda tööd teha, seekord kuuleme, mida seni on teada saadud. Jutuks tulevad ka hyljeste ja kalurite suhted ning hylgejaht. Jyssit kysitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jyriado.

N 28.01. kl 14.20 ETVs: Energiasõda (Backlight: Energy Wars, Hollandi 2007).
Mida enam kasvab maailma energianälg, seda enam suureneb ka käputäie nafta ja gaasi poolest rikaste riikide mõjuvõim. Enamasti on need autoritaarsed režiimid - Saudi Araabia, Iraan, Venezuela, Nigeeria ja Venemaa mõistavad ammu, et energia on tõhus poliitiline vahend, mille ees naftapuuduses riikide etteheited demokraatia piiramise ning inimõiguste eiramise osas kiirelt vaibuvad. Seega on energial ka poliitiline mõõde, mis hindab ymber maailma senised väärtused. Et kindlustada oma tulevik energiayliriigina, algab äge võitlus teiste jõuallikateleidmisel.

N 28.01. kl 21.00 Klassikaraadios: Olemine. Kõige loomulikum muusika.
Eesti loonakuvaja ja loona tutvustaja Fred Jyssi 75-ndal synnipäeval kordame usutlust, mille tegi Immo Mihkelson. Fred Jyssi on salvestanud loona hääli ja helimaastikke, lindude, konnade jt hääli ning avaldanud albumeid ja looduseteemalisi jutustusi. Saade oli esmakordselt eetris 22.04.2000.

N 28.01. kl 21.00 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

R 29.01. kl 15.30 ETVs: Tee legendaarne teekond, 2/3: Shangri-La sydames (Sur la route légendaire du thé, Prantsuse 2007).
4000 kilomeetri pikkune Suur Teemaantee saab alguse Yiwust ja lõpeb Tiibetis Lhasas, kus asub maailma suurim teeturg. Teekond sinna kestab kuus kuud ja karavanid peavad selle jooksul yletama kõrgeid mägesid ning kärestikulisi jõgesid. Karavan jõuab legendaarsesse Shangri-La'sse Tiibetis.

R 29.01. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised. Kordus kl 17.05.

L 30.01. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2008).
Punakurk-kauri, meie arvukat läbirändajat, võib kohata ka rannikuvetes talvitumas. Ta on suurepärane ujuja ja sukelduja, maismaal aga ysna saamatu. Ega talle lennatagi eriti ei meeldi, vaenlase eest ta pigem sukeldub.
Uurime Narva vanajõgede ehk struugade vee-elustikku, põhiliselt karpe ja tigusid. Struugad on karpidele head elupaigad ja nende liigirikkus ning arvukus näitab veekogu seisundit. Karbid on aktiivsed biopuhastid ja nendel on veekogu veeringes ylimalt suur tähtsus.
Heino Kiige puhul on tegemist mehega, kes oskab võrdselt hästi nii kirjaniku kui ka aedniku ametit. Mees ise ytleb, et ta on viis kuud aednik ja seitse kuud kirjanik. Välja ehisaianduse katsetalus, kus on yle 500 erineva puu- ja põõsaliigi ning mis kõik vajavad aedniku teadmisi ja hoolitsevat kätt, on Heino Kiik toimetanud juba 20 aastat.

L 30.01. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Hanggai (Hiina).
Hiina ryhma kõlapilt sarnaneb pisut meil tuntud tuva ansambli Yat Kha muusikale. Esinevad Li Zoathong trummidel, Junde Wu bassil, Yiligi lautol ja lauldes, Yilalata kitarril, Huricha lauldes ja parmupillil, Batubagen ja Murinkhuur lauldes nii tavapäraselt kui kõrilaulu tehnikat kasutades.
Esinemine salvesttai Kopenhaageni kontserdisaalis 30.10.2009.

L 30.01. kl 13.25 ETVs: Helenduv olend: Fred Jyssi (ETV 2009).
Vahur Kersna usutlus Maavalla tuntuima loonamehe Fred Jyssiga. 29. sydakuud oli Fred Jyssil 75. synnipäev.

L 30.01. kl 14.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk.

L 30.01. kl 15.30 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

L 30.01. kl 18.40 ETVs: Lõunameri, 3/6: Lõputu sinine avarus (South Pacific, Inglise 2009).
Paljudel Lõunamere asukatel tuleb läbida pikki vahemaid. Kašelotid ujuvad igal aastal yhest Vaikse ookeani servast teise selleks, et leida toitu ja paarilist. Teekond võib lõppeda õnnetult. Kohati on Lõunameri aga väga rikas. Uus-Meremaa rannikuvetes hullavad delfiinid ja korallrahud kihavad elust ning vähe on paiku, kus loomastik oleks veel mitmekesisem kui Galapagose saartel.

L 30.01. kl 22.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk, kordus.

P 31.01. kl 00.45 ETVs: Tee legendaarne teekond, 2/3: Shangri-La sydames (Sur la route légendaire du thé, Prantsuse 2007).

P 31.01. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2008).
Laanepyy on meie metsade kõige väiksem kanaline, kes valib oma elupaigaks tiheda alusmetsaga kuusikud - nii on hea vaenlasele märkamatuks jääda. Paaritruu linnuna on ta pereelu tagasihoidlik ja uhkeid pulmamänge, nagu teder ja metsis, laanepyy ei korralda.
Langekare ja Pihlakare jäävad Hiiumaa laidude kaitsealale. Langekaret iseloomustab meie rahvuskivi - paekivi ja pesitsusaegne linnurohkus. Erinevalt Langekarest on Pihlakarel mullakiht juba märksa paksem ja see annab võimaluse puudel kasvada. Laidudel on teejuhiks loodusemees Tiit Leito.
Kuidas kasutab puud Soomaa-mees Edu Kuill?

P 31.01. kl 10.00 ETV2: AegRuum Musikaalne aju (The Musical Brain, Kanada 2009).
Film muusika fyysilisest, psyhholoogilisest ja tundeelulisest mõjust inimese ajule. Katsealusteks on maailmakuulsad muusikud Sting ja Wyclef Jean ning rohkem oma kodumaal Kanadas tuntud lauljad Michael Bublé ja indie-rokkar Feist. Saame teada, kas profimuusikute aju erineb tavakuulajate ajust.

P 31.01. kl 12.45 ETV2: Loomise laul: Muhumaa rahvalaulikud, 1 (ETV 1990).
Muhumaa rahvalaulikud Maria Mereäär ja Jaan Pauts esitavad rahvalaule. Saatejuht Leili Padevest.

P 31.01. kl 13.35 ETVs: Lõunameri, 2/6: Merehädalised (South Pacific, Inglise 2009).

P 31.01. kl 13.45 ETV2: Legendide saar (Eesti Telefilm 1979).
Suvereis Hiiumaale, kus filmiti kaht hiiu rahvapärimuste tundjat - Theodor Pruuli Emmastest ja Elli Kyttimit Kõpust.

31.01. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Reisimisvõimalused tänapäeva Antarktikas. Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna. Kordus kl 23.05.

31.01. kl 14.05 KLassikaraadios: Olemine. Kõige loomulikum muusika. Kordus.
Eesti loonakuvaja ja loona tutvustaja Fred Jyssi 75-ndal synnipäeval kordame usutlust, mille tegi Immo Mihkelson. Fred Jyssi on salvestanud loonahääli ja helimaastikke, lindude, konnade jt. hääli ning avaldanud albumeid ja loonateemalisi jutustusi.
Saade oli esmakordselt eetris 22. aprillil 2000.

P 31.01. kl 14.25 ETVs: Osoon.
Tõnu Jyrgenson jagab nõuandeid, kuidas matkal kõige käepärasemate vahenditega kiiresti lõket syydata.
Eelmise aasta jõulukuus lõppes Põhjamaade Ministrite Byroo toel korraldatud katse säästlikust elektritarbimisest. Oleme yhes katses osalenud peres ja uurime, kuidas nende tarbimisharjumused yheksa nädala jooksul muutusid ning kui suur oli rahaline võit?
Kolmkymmend aastat tagasi oli kähriku- ja rebasenahast myts suurmood, siis oli ka jahimeestel huvi neid loomi kyttida. Nyyd eelistatakse kanda puuriskasvatatud loomade nahka ja metsas elavad karusnahksed ulukid kannavad kasukat ainult enda rõõmuks. Ometi on kyttimine meeste elupõline tegevusala, juba koopainimesed said sooja karusnahkadest.

P 31.01. kl 17.00 ETV2: P 31.01. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2008, kordus).

P 31.01. kl 19.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk, kordus.

P 31.01. kl 19.45 ETV2: Hyydja hääl: Fred Jyssi ja Toomas Paul (ETV 1993).
Vestlussaade filosoofilistel teemadel. Fred Jyssi vahendab oma esmamuljeid Pakri saarelt. Arutletakse oma ja võõra yle ning kas inimene tunneb end terviku osana või vastandab ennast sellele.

31.01. kl 20.00 KLassikaraadios: Folgialbum. Grigore Lese (laul).
Rumeenia rahvalaule esitab Grigore Lese. Saate toimetas Liina Vainumetsa.

P 31.01. kl 20.05 ETV2: Osoon: Fred Jyssiga Hiiumaal (ETV 1999).
Yks fredjyssilik mõtisklus jalutuskäigul kaameraga mööda metsa kõrvalisi radu eelmise aastatuhande viimasel sygisel.

P 31.01. kl 20.30 ETV2: Tähelaev: Fred Jyssi (ETV 2006).
Kysimused maailma kohta huvitavad meid kõiki. Tõeliselt huvitavaks läheb aga siis, kui hakkavad tekkima võimalikud vastused suurtele kysimustele. Fred Jyssi on looduses uidanud poisieast saadik. Oma kuvadest ja helisalvestitest on ta teinud maailmatunnetamise vahendid. Fred on aken, läbi mille paistev valgus ehk peidabki vastuseid maailma kohta. Autor Joonas Hellerma.

P 31.01. kl 21.45 ETV2: Osoon: Tormimurd. Fred Jyssi (ETV 2005).
29. sydakuud tähistas oma 75. juubelit renessanslik loonamees Fred Jyssi. Meie elmamaastikul kuulub Fred täiesti omaette jakku. Ei ole kedagi teist, kes oleks sygavamalt ja mitmekylgsemalt suutnud mõtestada kodumaa loonat ning loona ja inimese suhteid. Fred Jyssi helipildid, kuvad ja ainulaadse isikupäraga jutud ei tegele kunagi pealispinna, vaid ikka syvahoovustega. Fred ei yrita kedagi veenda, kuid ometigi puudutavad tema jutustatud lood meid kõiki. Osooni arhiivi on aastatega kogunenud hulgaliselt kauneid hetki Fred Jyssiga.
Lisaks uurib Kristo Kiiker, kuidas Eesti metallijäätmed liiguvad maailma metalliringlusesse.

P 31.01. kl 22.15 ETV2: Helenduv olend: Fred Jyssi (ETV 2009).
Vahur Kersna uustlus Eesti tuntuima loonamehe Fred Jyssiga.

P 31.01. kl 22.40 ETV2: Osoon (ETV 2003).
Fred Jyssi ytleb, et tema elu keset kodumaa loonat on nagu lõputu teekond pyhale maale. Mis meid loonaga yhendab?

[Hõbeli]

Viimane duell 27.01. kl 23, 28.01. kl 7, 15
See oli auküsimus. 1826. aastal seisid kaks meest teineteisest 12 sammu kaugusel ja tulistasid siis teineteise pihta. Üks neist hukkus. Teine pages seaduse eest, ent saadi kätte ja viidi mõrvas süüdistatuna kohtu ette. Šotimaa viimase duelli loosse on kokku surutud sadu aastaid ajalugu. Keskaegsetest rüütlitest kuningate, USA presidentide ja Euroopa peaministriteni on maailmas auküsimusi läbi aegade mõõga ja püstoli abil lahendatud. Antud lugu oli unarusehõlmas seni, kuni ühe duellandi järeltulija otsustas hakata perekonna sugupuud uurima. Ta leidis sündmuse üksikasjalikud kohtukirjeldused ning sadu teisi kohtumaterjale, mille saame nüüd taaslavastada, et mõista, mis tunne oli koidikul kusagil seista, teades, et sa kas tapad või sured.

Taasleidur 28.01. kl 1 öösel, kl 9
Taasleiutajad on võtnud endale ülesandeks äratada ellu mineviku imeleiutised ja uurida, mida imeseadeldised räägivad toonasest eluolust. Sarjas näidatakse nii ketrusmasinat kui juurviljalõikurit ning otsitakse välja möödaniku veidrad ja imepärased aparaadid. Läbi leiutiste selgub kohalik ajalugu ning ärkab ellu kogu möödanik. Nutikuse ja osavusega peavad taasleiutajad lahendama mineviku disainiprobleemid. Imepäraseid seadeldisi taaskujundades, - projekteerides ja - testides avastame uuesti leiutised, mil on viimase 300 aasta jooksul olnud lai kasutusala. Nende hulgas on selliseid põllumajandus- ja tööstusseadmeid, mis muutsid Suurbritannia impeeriumiks, ent ka eht-britilikke seadeldisi, nagu teemasin ja keeglimasin.

Elu ja surm Roomas 28.01. kl 21, 29.01. kl 05, 13
Provokatiivne dokumentaalsari viib meid 2000 aasta tagusesse Vana-Roomasse, mida meie silmad pole näinud. Ajaloo tähtsaima linna südamesse tungiv film tutvustab seda, kuidas roomlased tegelikult elasid, armastasid ja maailma vallutasid.

Renessansi saladused 29.01. kl 17.30, 22.30, 30.01. kl 01.30, 09.30, 14.30, 31.01. kl 17.30, 1.02. kl 01.30
Sarjas rännatakse ajas tagasi renessansiaega ning uuritakse nuhkimise ja meditsiini arengut, trükipressi leiutamist ja Veneetsia glamuuri. Saladuste paljastamisel ilmneb aga, et ajaloo vältel on fakte ilmselt moonutanud.

Vaaraod, kes rajasid Egiptuse 29.01. kl 18, 30.01. kl 02, 10
Muistne Egiptus oli maailma suurim impeerium, superriik, mida valitsesid võimsad vaaraod. Selle hiigelriigi pärand on tohutud monumendid, mis on säilinud üle 3000 aasta. Et need rajatised projekteerida, tegid iidsed egiptlased midagi teadusraamatute uuendamisest enamat – nad leiutasid teaduse! See on ülipõnev lugu tehnoloogilistest murrangutest, mis tegid võimalikeks muistse Egiptuse templite, püramiidide, tammide ja kindluste rajamise. Arvutigraafika abil võetakse programmis impeerium tükk-tükilt lahti, et selgitada välja, kuidas see tegelikult oli ehitatud.

Meie, eurooplased 29.01. kl 20, 30.01. kl 04, 12
Kes me oleme? Mis teeb meist eurooplased? Sarjas tuleb juttu Euroopa pika ajaloo kultuurilistest, poliitilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest alusmüüridest. Iga jao keskmes on mingi idee, mis määratles oma ajastu näo – olgu näiteks või individualismi tõus 15. sajandil või siis 19. sajandil esile kerkinud rahvuse mõiste. Uusimatel uurimismaterjalidel ja põnevatel ekspeditsioonidel põhinev põnev ja üldhariv saade pakub huvi kõigile põlvkondadele.

Mis tappis mammutid? 29.01. kl 21, 30.01. kl 05, 13
Üle miljoni aasta valitsesid Põhja-Ameerika maastike üle mammutid. Kontinendi suurimad loomad elasid üle kõige rängemad jää- ja põuaajad. Ent umbes 13 000 aasta eest surid mammutid äkitselt välja. Teadlased on aastakümneid vaielnud selle üle, mis võis massilise väljasuremise põhjustada, ent tapjat pole senini õnnestunud tabada. Peamiste kahtlusaluste hulka on seni kuulunud ülemäärane jahipidamine ja kliimamuutused, ent nüüd on üks teadlasterühm tõelise süüdlase tabamisele lähedal…

Surmapilv 31.01. kl 20, 31.01. kl 04, 12
1783. aastal paiskas Islandi kohal toimunud vulkaanipurse õhku tohutu toksilise gaasi pilve, mis hävitas veerandi riigi elanikkonnast. Tuulega edasi liikuv surmapilv lämmatas oma teel kõik. Euroopas ja isegi Jaapanis hukkus kokku miljoneid inimesi. Katastroofi otsesed ohvrid lämbusid, ent kuna ka vili muutus mürgiseks, järgnes sündmusele pikaajaline näljahäda. See on lugu unarusse vajunud katastroofist.

Maapealne taevariik 30.01. kl 17, 17.30, 31.01. kl 01, 01.30, 09, 09.30
Juba tsivilisatsiooni koidikul kasutasid inimesed kunsti ja arhitektuuri oma uskumuste nähtavaks väljendamiseks. “Maapealne taevariik” uurib mitmesuguseid vorme, mida on läbi sajandite uskumuste väljendamiseks kasutatud. Külastame 14 pühapaika kogu maailmas, käime ära Walesi üksildasel mäekünkal ning Indias, Varanasi iidses ja pühas linnas, uurides suuremaid usundeid, mis on meie maailma vorminud.

Kirjasõna 30.01. kl 18, 31.01. kl 02, 10
Kirjasõna on üks kõigi aegade suurimaid, kui mitte kõige suurem edusamm. Alates kirjasõna esilekerkimisest 5000 aasta eest kuni Gutenbergi trükipressini on kiri imbunud meie elu kõikidesse aspektidesse. Rändame läbi inimajaloo ja uurime nii esimesi kivitäkse kui ka digitaalajastu matemaatilisi koode, et avastada taas kirjasõna salapära ja vägi.

Avastused Herculaneumis 30.01. kl 21, 31.01. kl 05, 13
Aastal 79 pKr Vesuuvi purske tagajärjel tuha alla mattunud Rooma linn Pompeji on läbi aegade ligi tõmmanud arheolooge. Pompeji sõsarlinn Herculaneum, mis mattus aga palju paksema laavakihi alla, pakub roomlaste elu-olust märksa rohkem teavet. Aastakümneid arvati, et linnaelanikel õnnestus põgeneda enne, kui vulkaan linna enda alla mattis. Ent 1980ndatel tegid arheoloogid õõvastava avastuse: läbi vulkaanilise muda tungides leiti sadu haletsusväärselt kokkukuhjatud surnukehi... Praegu on Vesuuv taas aktiivne ning võib uuesti pursata, ka elab Napoli lahe ääres praegu palju rohkem inimesi kui Rooma ajal. Aastal 4000 eKr toimunud vulkaanipurskest säilinud tõendid viitavad sellele, et vulkaan võib hävitada kogu Napoli, mis oleks aga 79. aasta hävingust märksa suurem katastroof.

Zhao Ling: keisri haua saladused 31.01. keskööl, 08, 16
Hiina keisririigi ajaloos peetakse Tangi dünastia ajajärku erandlikuks. Keiser Taizongi peetakse targaks valitsejaks, kes viis Hiina kuldajastusse – tema valitsusajal, sadu aastaid varem kui Euroopas leiutati paber, trükitehnoloogia, püssirohi ja kompass. Esmakordselt ei rakendanud Hiina valitsejad eraldatusepoliitikat, vaid aitasid kaasa kauba-, kultuuri- ja mõtetevahetusele kogu ülejäänud maailmaga. Kui keiser 649. aastal suri, maeti ta Zhao Lingi mäele tohutusse mausoleumi. Pärast Tangi dünastia langust hoone hävines ning kuni praeguseni ei tea keegi, kus asub selle sissepääs. Hiina ja Euroopa teadlased teevad tõelist kriminalistitööd, et paljastada üks arheoloogia viimaseid saladusi. Saates näete maailma suurima mausoleumi 3D-mudelit, mis hõlmab nii tohutut välisfassaadi kui ka mäe sisse peituvat keisri matmiskambrit.

[Hõbeli]

Is It Real?
27.01. kl 19.30, 28.01. kl 01.30, 11.30
In the 4th century BC, Plato described a utopia called Atlantis that disappeared without a trace. Ever since then, people have searched for this lost civilisation, but does it exist?
28.01. kl 19.30, 29.01. kl 01.30, 11.30
A ´miracle cure´ is a phrase commonly used today to market the latest wrinkle cream or multivitamin, but what happened to divinely inspired, old-fashioned miracle cures?
29.01. kl 19.30, 30.01. kl 01.30
Did aliens land on Earth thousands of years ago to tamper with human evolution and culture? Is It Real? examines the evidence and separates the science from the science fiction.

Ancient Megastructures 27.01. kl 21, 28.01. keskööl, 03, 08, 13
Arguably the most perfect example of Moorish architecture in existence, the Alhambra´s construction process lasted over 150 years.

Ground Warfare 27.01. kl 23, 28.01. kl 02, 07, 12, 30.01. kl 12
Trace the evolution of warfare from ancient Egypt to modern-day Afghanistan, as this series studies our development over 3,500 years of conflict.

Hunter Hunted 28.01. kl 06, 14, 29.01. kl 06, 14
After 30 years of observing brown bears in Russia, Vitaly Nikolaenko was killed by one of these giant animals. An investigation tries to uncover why Vitaly ignored the warning signs.

When Crocs Ate Dinosaurs 28.01. kl 09, 15
Palaeontologist Paul Sereno reveals all about an unlikely prehistoric predator: the gargantuan ancient crocodile.

Premiere Grizzly Cauldron 28.01. kl 20, 23, 29.01. kl 02, 07,12
After almost one hundred years ruling Yellowstone, discover how grizzly bears were forced to adapt when wolves were re-introduced to the area.

Raptor Force 30.01. kl 13
Take flight with some of nature´s deadliest airborne predators. With the aid of groundbreaking camera technology, join hawks, owls and eagles for a unique glimpse at the lives of these aerial hunters.

Wild Russia 30.01. kl 14
Visit the deep and enchanting Ussuriland forest, featuring an array of fascinating creatures including two rare and endangered species of cat.

Dino Death Trap 31.01. kl 07
Head deep into China´s Junggar Basin where palaeontologists have uncovered the remains of dinosaurs previously unknown to science, in a discovery which could reveal the secrets of dinosaur evolution.

Africa´s Secret Seven 31.01. kl 08
Look at the lives of seven of Africa´s most secretive animals – the serval, aardvark, pangolin, genet, African wildcat, civet and porcupine.

Aliens Of The Deep 31.01. kl 10
Imagine an alien with three hearts and ten arms growing out of its head. This intriguing special reveals the pyrotechnics of cuttlefish and shows what they can teach us about our own brainpower.

[Hõbeli]

T. Rex – sõdur või möku? 28.01. kl 20, 29.01. kl 08, 14
Teda peetakse kõigist dinosaurustest hirmsaimaks, tigedaimaks ja lummavaimaks. Lapsi halvab looma hammasterida. Eksperdid imetlevad tema hammustuse jõudu, mis on 10 korda võimsam kui kõik tänapäeval tuntu. Filmiloojad teenivad dinosauruste kujutamise pealt miljoneid. Ent kas on võimalik, et meie kujutluspilt sellest koletisest on väär? Ehk oli Tyrannosaurus Rex hoopis aeglane ja uimane elukas, kel oli erakordselt halb hingeõhk? Raipesööja, kes toitus teiste ülejääkidest? Ehk oli T-Rex hoopistükkis möku?

Metsik tehnoloogia 29.01. kl 20, 30.01. kl 08, 14
Kaitse, kommunikatsioon, rünnak, navigeerimine, kiirus, nägemine ja superkolooniad. Sarjas vaadeldakse inimeste poolt juurutatud tehnoloogiaid ning sarnaseid omadusi, mis loomad on aastatuhande jooksul omandanud. Dokumentaalfilm pakub haaravaid looduspilte ning demonstreerib tipptehnoloogiat, mis vastandub looduse ja inimkonna saavutustele. Näidatakse, kuidas looduslikud mudelid stimuleerivad erinevate tehnoloogiate välja töötamist ning kuidas võrdlusandmete põhjal põimitakse kokku kaks keskkonda.

Sirguda Siberis meheks 29.01. kl 21, 30.01. kl 09, 15
Dokumentaalfilmis jälgitakse Siberi avarustes sirgunud noormeeste katsumusi. Noorukeid ootab ees ränk üleminek meheikka. Kui nad ei läbi katseid, jäävad nad kogu eluks lasteks. Edik peab Kaug-Põhjas kaitsma oma 4000-pealist põhjapõdrakarja huntide eest. Altagan ja Dsolbo peavad läbima Mongoolia kõrbe, et leida oaase, kus talvel kaameleid karjatada.

Inimese iseeneslik süttimine 31.01. kl 11, 17
Viimase sajandi jooksul on üle saja inimese surma saanud üsna kummalisel viisil. Ametlikult on surma põhjusena ära toodud õnnetute asjaolude kokkulangemine. Ent mitteametlikult levib põnev teooria, mis seob juhtumid kokku: nimelt inimese iseeneslik süttimine. Ent on see nähtus tegelikult ka olemas? Iron Maideni laulja Bruce Dickinson üritab saladuse lahendada. Ja kuigi kartmatu tõeotsija jalgealune läheb vahepeal päris kuumaks, leiab ta leeke trotsides ajaloo ühele kuumimale küsimusele viimaks üllatava vastuse.

[Hõbeli]

E 01.02. kl 16.45 ETV2: AegRuum Musikaalne aju (The Musical Brain, Kanada 2009).
Uuriv film muusika mõjust inimese kehale, vaimule ja tunnetele. Katsealusteks on maailmakuulsad muusikud Sting ja Wyclef Jean ning rohkem oma kodumaal Kanadas tuntud lauljad Michael Bublé ja indie-rokkar Feist. Saame teada, kas elukutseliste muusikute aju erineb tavakuulajate ajust.

E 01.02. kl 20.00 ETVs: Osoon.
Ondatra on poolveelise eluviisiga taimestikurikastel veekogudel elav näriline. Hea ujuja ja sukeldujana toitub loom veetaimedest, pilliroost ja kõrkjatest. Ondatra looduslik kodumaa on aga Põhja-Ameerika. Eestisse on teda sisse toodud 1947. ja 1952. aastal.
Liustike kujunemist iseloomustab järk-järgulisus: kord nad kasvavad, siis jälle sulavad. Praegu on paljud liustikud sulamisjärgus, ka Kesk-Aasia liustikud. Mis põhjustab liustike sulamist ja kuidas see mõjutab inimeste igapäevaelu? Kas liustike sulamise tagajärjed ulatuvad ka Eestisse? Lood seob saateks Vladislav Koržets.

T 02.02. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

T 02.02. kl 12.45 ETVs: Osoon, kordus.

T 02.02. kl 17.05 Vikerraadios: Mulgikeelsed uudised.

T 02.02. kl 22.25 ETV2: Andidest Amazonaseni, 5/ 6: Amazonase vihmamets (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).
Amasoonias asub maailma suurim vihmamets, kus leidub rohkem taime- ja loomaliike kui kusagil mujal: lärmakad ahvid, värvikirevad papagoid ning lugematu hulk putukaid. Kylluse mulje on aga petlik. Lopsakas vihmametsas ei ole elu kerge - peaaegu kõik lehed on myrgised ja käib sõda taimede ning loomade vahel.

K 03.02. kl 13.50 ETVs: Eesti rahvakalender: Kyynlapäev (ETV 1989).
Radokuu sai rahvasuus kyynlakuu nime kyynlapäeva järgi, mis oli ka talve kõige kylmem aeg. Sel ajal tehti metsatööd. Pudrupäevaga lõppes kesktalv ja pisitasa hakkasid ilmnema kevademärgid. Ketrustööd pidid naistel pudrupäevaks valmis saama ja algas kangakudumine. Kyynlapäeval valatud kyynlad põlesid kaua ja heleda leegiga. Sel päeval sõlmiti ka lepinguid: peremehed valisid sulaseid, tydrukuid, suvilisi ja karjaseid. Käed löödi kokku ja kaubad sõlmiti enamasti kõrtsis, kus siis tehti liiku ning anti käsiraha.

K 03.02. kl 14.35 ETVs: Film Inimese ja looduse tasakaal (Eesti 2006).
Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala juhtkonna valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Siin alustati 2003. aastal Euroopa Liidu Life-Nature programmi raames ohustatud liikide elupaikade taastamise ettevõtmisega, mille eesmärgiks on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis pööratakse tähelepanu selle ettevõtmise raames tehtavale keskkonnakaitselisele koostööle kohaliku elanikkonnaga eelkõige Vormsi saarel, Noarootsi poolsaarel ja Osmussaarel. Yks projekt ei saa lahendada kõiki probleeme, kuid saab suuresti kaasa aidata loodusväärtuste säilitamisele, mis ongi tema esmane eesmärk.

K 03.02. kl 15.10 ETVs: Film Andidest Amazonaseni, 5/6: Amazonase vihmamets (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).

N 04.02. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri. Kordus kl 21.30.

R 05.02. kl 15.35 ETVs: Sari Tee legendaarne teekond, 3/3: Maailma katusel (Sur la route légendaire du thé, Prantsuse 2007).
Suur Teemaantee on aegade jooksul olnud tähtis elmatelg. Seda mööda liikusid erineva taustaga rändurid ja siin segunesid erinevad rahvused. Oleme jälginud yhe karavani rännakut sellel maanteel, liikunud nende kannul Yan Jingi soolakaevude juurest legendaarsesse Shangri-La'sse, kus olime tunnistajaks kurjade vaimude väljaajamise riitusele. Nyyd aga seisab ees teekonna viimane kolmandik - me tõuseme koos maailma katusele.

R 05.02. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised. Kordus kl 00.00.

L 06.02. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2008).
Põldude kohal käratsevad kiivitajad on kindel märk kevadest. Usinamad neist on alustanud juba pulmamänguga. Mis lind see kiivitaja õigupoolest on? Läbirändavate lindude vaatlemiseks on Eesti asukoht väga soodne. Nii kevadise kui sygisese rände ajaks koguneb Eestisse hulgaliselt linnuvaatlejaid maailma eri paigust, sest siin võib näha ka selliseid linde, keda mujal ei kohta. Linnuturism on uus ja arenev turismiharu.
Kaks suve on Emajõel huvireisijatele lõbusõite teinud hansa-aegne lodi. Lodjameeste elu ei tähenda ainult suvist seilamist, vaid on ka omaette elustiil. Lodjakojas jätkub tööd aastaringselt - praegu käib kibekiire viikingpaadi ehitus.
Kordus kl 16.25.

L 06.02. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Grigore Lese (laul). Rumeenia rahvalaule esitab Grigore Lese.

L 06.02. kl 14.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk. kordus kl 22.00.

L 06.02. kl 15.300 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

L 06.02. kl 18.40 ETVs: Sari Lõunameri, 4/6: Vulkaanide ookean (South Pacific, Inglise 2009).
Paljud Lõunamere saared on vulkaanilise päritoluga. Veealuste vulkaanipursete tulemusena synnib yha uusi atolle ja korallrahusid. Loomad suudavad äärmuslike keskkonnatingimustega hästi kohaneda.

L 06.02. kl 23.55 ETVs: Sari Tee legendaarne teekond, 3/3: Maailma katusel (Sur la route légendaire du thé, Prantsuse 2007).

P 07.02. kl 09.05 ETV2: Osoon (ETV 2008).
Metsisemäng on yks uhkemaid kevadisi vaatekuvasid, kuid kahjuks jääb iga aastaga nende mängukohti vähemaks ja linde kohtab ysna harva.
Harilikke kärnkonni tuleb aastatega aina juurde. Kevadised tiigid kihavad nende pulmamängust, millest jäävad maha pikad mustad pärlikeed.
Matsalu ja Lotmanid on kui yhe asja kaks nime, ei saa rääkida yhest ilma teiseta. Kuidas Kaja ja Aleks Lotman Matsallu sattusid ning mis on selle ajaga looduskaitses muutunud?

P 07.02. kl 10.00 ETV2: AegRuum Vii mind kuule (Fly Me to the Moon, Kanada 2009).
Kokkupõrge suure taevakehaga lahutas rohkem kui nelja miljardi aasta eest Maa ja Kuu. Meie põgus taaskohtumine toimus 40 aastat tagasi, kui esimesed astronaudid jõudsid Kuule. Nyyd on tekkinud Kuu vastu uus huvi - eraettevõtted ehitavad kuurakette ja NASA kavatseb inimesi Kuule elama saata.

P 07.02. kl 13.45 ETVs: Sari Lõunameri, 4/6: Vulkaanide ookean (South Pacific, Inglise 2009).

P 07.02 kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat.
Reisimisvõimalused tänapäeva Antarktikas. Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna.
Kordus kl 23.05.

P 07.02. kl 14.35 ETVs: Osoon, kordus.

P 07.02. kl 19.00 Kuku raadios: Keskkonnatelk, kordus.

P 07.02. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Hansa el Bacharia.
Esineb ansambel Hansa el Bacharia (Alžeeria/Prantsusmaa/Itaalia).

[Hõbeli]

E 08.02. kl 20.05 ETVs: Osoon.
Tõnu Jürgenson jagab matkatarkusi. Kuidas käituda metsas, kui oled eksinud? Iga loonakuvaja unistab National Geograficusse pääsemisest. Just selle ajakirja kaudu sai Remo Savisaar oma "kitsepildiga" loodushuvilisele maailmale tuntuks. Remo on linnapoiss, kuid poisipõlvest peale on mängumaad ja rattarajad ikka loonasse viinud. Hiljem hakkas ta oma retki ka jäädvustama. Nyyd on toredast harrastusest saanud ilus elukutse. Palju armsaid kohtumisi kogus ta raamatusse "Loodus kutsub". Saate autorid Kristjan Kaljund, Sven Paulus ja Kadri Hinrikus. Lood seob saateks Vladislav Koržets.

E 08.02. kl 16.55 ETV2: AegRuum Vii mind kuule (Fly Me to the Moon, Kanada 2009).
Kokkupõrge suure taevakehaga lahutas rohkem kui nelja miljardi aasta eest Maa ja Kuu. Meie põgus taaskohtumine toimus 40 aastat tagasi, kui esimesed astronaudid jõudsid Kuule. Nyyd on tekkinud Kuu vastu uus huvi - erafirmad ehitavad kuurakette ja NASA kavatseb inimesi Kuule elama saata.

T 09.02. kl 01.00. Vikerraadios: Huvitaja tutvustab aasta lindu. Kordussaade
Lind, keda vanarahvas on hyydnud pajuharakaks ja tihasekulliks, valiti tänavuseks aasta linnuks. Millised elukombed on punaselg- ja hallõgijal ja miks need linnud nii karmi nime nagu "õgija" kannavad? Nendele kysimustele otsime vastust Eesti Ornitoloogiayhingu liikmete Eet ja Aarne Tuulega.

T 09.02. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

T 09.02. kl 12.45 ETVs: Osoon, kordus.

T 09.02. kl 17.05 Vikerraadios: Võrokeelsed uudised.

T 09.02. kl 22.15 ETV2: Andidest Amazonaseni, 6/ 6: Pingviinirannad (Wild South America. Andes to Amazon, Inglise 2000).
Sarja viimane osa on pyhendatud Lõuna-Ameerika rannikule. Kylm Humboldti hoovus loob aluse maailma rikkalikumatele kalavetele ja pakub ohtralt toitu delfiinidele, mõõkvaaladele, merilõvidele, albatrossidele ning maailma ainukesele meres toituvale iguaanile. Kõikjal rannikul võib kohata aga pingviine, kes elavad hämmastavates paikades - lopsakatest metsadest kuiva kõrbeni ja koguni ekvaatoril.

K 10.02. kl 15.10 ETVs: Andidest Amazonaseni, 6/6: Pingviinirannad.

N 11.02. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri. Kordus kl 21.30.

R 12.02. kl 17.05 Vikerraadios: Kihnu uudised. Kordus kl 00.00.

L 13.02. kl 09.00 ETV2: Osoon (ETV 2008).
Pelglikku musta toonekurge on väga vähesed inimesed näinud. Võrgukaamera vahendusel on võimalik kurepere elu näha 24 tundi järjest ja nii kuust kuusse. Kuhu jääb aga kurgede isikliku elu puutumatus? Randel Kreitsberg tahab teada, kas kured kaks aastat tagasi paigaldatud tehispesa on omaks võtnud?
Mis seen on austerservik? Mirjam Matiisen uurib, kus need seened loonas kasvavad ja kuidas neid tehislikes tingimustes kasvatatakse.
Kokakunsti armastav Anni Arro tutvustab oma maakodu - Sepamaa talu. Just siit sai ta oma suuremad loonaelamused. Kastna kylas, Anni jutu järgi Eesti kõige päikesepaistelisemas paigas, käis Kadri Hinrikus.

13.02. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Hansa el Bacharia.
Esineb ryhm Hansa el Bacharia (Alžeeria/Prantsusmaa/Itaalia).

L 13.02. kl 13.30 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

P 14.02. kl 09.05 ETV2: Osoon (ETV 2008).
Eestimaa looduses ei ole ykski teine lind nii pyhendunud pesaehitaja kui kukkurtihane. Kukrut meenutava pesa kannab lind kõrshaaval kokku ainult yheks kevadeks - igal kevadel alustab kukkurtihase paar oma kodu rajamist uuesti.
Eerik Kumari looduskaitse preemia sai seeneteadlane professor Erast Parmasto. Loonakaitse algab loona tundmisest. Mida põhjalikumalt me liike ja nende elupaiku tunneme, seda paremini me oma loonda hoida oskame.
Sinimägedes uurime, kuidas maastik on aidanud meid ka rasketel aegadel.
Kordus kl 17.00.

P 14.02. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Falklandi saarte inimesed ja maastikud.
Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna.
Kordus kl 23.05.

14.02. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Orchestra Populare Italiana.
Itaalia rahvamuusikaryhma kuuluvad akordionid, kitarrid, ciaramella (oboe või torupilli sarnane instrument), mandoliin, flöödid, tamburiinid ja lauljad

[Hõbeli]

Tee tee taevasse 9.02. keskööl, 08, 16
Tee teekond kulgeb üle maailma pealae ning lookleb enam kui 4000 kilomeetrit üle mäeahelike ning kõrbeplatoode. Tee teerada viib üle nelja võimsa jõe ning läbi 25 erineva etnilise rühma territooriumite. See on vana Teetee, mis avas Kagu-Hiinale akna Tiibetisse ja seeläbi ka Nepaali, Indiasse, Pärsiasse, Mongooliasse, Venemaale ning viimaks Euroopasse. Legendaarset teekaravanide marsruuti mööda rändas ka reisumees Marco Polo, ent juba sajandeid enne teda olid sama rada mööda liikunud lugematud hobukaravanid. Kuigi nende jäljed on süvistunud kaljusesse pinnasesse, ähvardab seda kultuuripärandit hävinemine. Kolmeosalises sarjas tuleb juttu karavanidest, mis kandsid sajandite vältel teekoormaid Aasiast kogu maailma.

Ununenud jumalad 9.02. kl 01.30, 9.30, 10.02. kl 17.30, 11.02. kl 01.30, 9.30
11 riigi 34 võttepaigas filmitud saade uurib usundeid, mis valitsesid kunagi suurte ja võimsate riikide üle, ent vajusid siis unustustehõlma. Käsitletakse kultuuri-, kunsti- ja arhitektuurisaavutusi ning kirjeldatakse üksikasjalikult usundite hävinemist. Meie ajastul, mil türannid ja teokraatia pole kuhugi kadunud ning usundid liiguvad üha suurema fundamentalismi poole, eksisteerides samas teadusavastuste ja materialistlikku maailmavaate tõttu hääbumise piiril, on see saade igati omal kohal.

Muumiamüsteeriumid 9.02. kl 02.30, 10.30, 18.30, 10.02. kl 02.30, 10.30
Arheoloogilistes põnevikes uuritakse antiikajaloost tuntud surmajuhtumeid ümbritsevaid asjaolusid. Juttu tuleb Iirimaalt soost leitud mumifitseeritud surnukehadest ja Prantsusmaalt leitud tuhande keldi sõdalase laipadest. Tipptasemel tehnikat kasutades asuvad erinevad arheoloogiderühmad teele, et uurida välja, kuidas ja miks ohvrid oma otsa leidsid.

Jäämehe surm 09.02. kl 05, 13
Üle 5000 aasta Alpide liustiku varjus peitunud Jäämees on vanim seni leitud muumia. Kuigi mehe vägivaldset surma ümbritsevad saladused, on suurem küsimus see, miks ta üldse tapeti. Võimalikke motiive on kolm – poliitiline mõrv, klannidevaheline sõda või rituaalne ohverdamine. Jäämehe vägivaldse surma asjaolud heidaks valgust ka pronksiajastu konfliktidele. Uued kriminalistilised asitõendid on teadlased saladuse lahendamisele üsna lähedale toonud - nimelt viitab Jäämehe lugu üsna jõhkrale ajaloole, mis mõjutas Euroopa arengulugu tuhandete aastate vältel.

Rooma saladused 9.02. kl 17, 17.30, 10.02. kl 01, 01.30, 09, 09.30
Neli sõpra, Flavia, Joonatan, Nubia ja Lupus, asuvad põnevas peresarjas lahendama saladusi, äratades ellu Rooma impeeriumi olustiku aastal 79 pKr. Sarnaselt tänapäevaste noortega tuleb neilgi kokku puutuda eelarvamuste, vägivalla ning saladuslikesse lugudesse mähkunud keskkonnaga. Sarja aluseks on Caroline Lawrence’i bestsellerid.

Iidsed Hiina spordialad 9.02. kl 21, 10.02. kl 05, 13
Saade „Iidsed Hiina spordialad“ viib meid maailma, kus sporti peeti au sees juba sajandeid enne olümpiamänge. Saade räägib nii esimestest jalgpallimatšidest kui ka vibuspordi tseremoniaalsest rollist võitluskunstis ning äratab iidsete hiina sportlaste maailma taas ellu. Dramatiseeringud ja intervjuud ekspertidega aitavad meil tundma õppida seda vähetuntud maailma ja paljastada Hiina täiesti uue vaatenurga alt.

Müüte ja kangelasi otsides 9.02. kl 23, 10.02. kl 07, 15
Michael Wood asub romantilisele ja põnevale teekonnale minevikku, et uurida nelja kuulsaimat müüti - lugusid Shangri-la’st, kuldvillakust, Seeba kuningannast ja Pühast Graalist. Teel satub ta kaugetesse ja põnevatesse nurgakestesse, Lääne-Tiibeti fantastilisele maastikule, Gruusia mägedesse ja Kaukasuse mäestikku, Lõuna-Iraaki ning Etioopia rannikule, Jeemenisse, Somaali poolsaarele ja mujale. Wood sukeldub minevikku, et eraldada müüdid faktidest ning seada jalule ajalooline tõde.

Iidsed avastused 10.02. kl 18, 11.02. kl 02, 10
Sarjas tuleb juttu tehnoloogiatest, mida peame kaasaegseteks, ent mis tegelikult pärinevad iidsetest aegadest. Rändame ajas tagasi, et tutvustada olulisi minevikuleiutisi ning muistseid insenere, kelle nutikus pani aluse tänapäeval tuntud tehnoloogiale.

Mõõk 10.02. kl 21, 11.02. kl 05, 13
Mõõga lugu on meeleolukas kultuuriline teekond. Tempokas dokumentaalfilm põikab nii pronksiaega kui Hollywoodi, et uurida mõõga kui relva ja kurjuse ning rõhumise vastu võitlemise sümboli arengukäiku. Peaaegu võluriteks peetud sepad tagusid kauneid relvi, mis aitasid end kaitsta ja ellu jääda. Näeme saates, kuidas keskajal Euroopas, Jaapanis ja Kaug-Idas pronksist, rauast ja terasest mõõku valmistati.

Ajakaevurid X 10.02. kl 23, 11.02. kl 07, 15, 23, 12.02. kl 07, 15
Ajakaevuritel on õnnestunud näiliselt igav teema huvipakkuvaks muuta ja Suurbritannia pika ja rikkaliku ajaloo saladused paljastada. Ajaloolist meelelahutust pakuvad nii paleoliitikumi kui ka lähimineviku saladused!

Pealikud 11.02. keskööl, 08, 16, 12.02. keskööl, 08, 16, 13.02. keskööl, 08, 16, 14.02. keskööl, 08, 16, 15.02. keskööl
Kuuejaoline sari põimib ühte dokumentaal- ja draamažanri ning äratab taas ellu põlisrahvaste ja nende juhtide väe ja vaimu. Juttu tuleb Istuvast Sõnnist, Pontiacist, Joseph Brantist, Mustast Pistrikust ja Rahutoojat, kelle lugudest hargneb Kanada ja Põhja-Ameerika keskne draama. Saates eraldatakse terad sõkaldest ja räägitakse lugu meestest, kes olid ühtaegu machiavellilikud ja suuremeelsed, jõhkrad ja lihtsameelsed, sädelevad ja vaprad.

Elu ja surm Roomas 11.02. kl 21
Provokatiivne dokumentaalsari viib meid 2000 aasta tagusesse Vana-Roomasse, mida meie silmad pole näinud. Ajaloo tähtsaima linna südamesse tungiv film tutvustab seda, kuidas roomlased tegelikult elasid, armastasid ja maailma vallutasid.

Viini piiramine 1529. aastal 11.02. kl 22, 12.02. kl 06, 14
1529. aasta sügisel üritas islamiusku Osmanite impeerium sultan Suleiman I juhtimisel esmakordselt vallutada Austria pealinna Viini. Mõnede ajaloolaste arvates oli sõjaretke ebaõnnestumise üks põhjuseid see, et Suleiman otsustas piiramist alustada septembris - nimelt kandsid osmanite väed ja relvad Ida-Euroopat kimbutanud suurte vihmasadude tõttu suuri kahjusid juba enne, kui üldse Viini alla jõuti.

Sipani valitseja 12.02. kl 05, 13
Dokumentaalfilmis tuleb juttu Moche kultuurist, mis kujunes välja Peruu põhjarannikul esimese seitsme sajandi jooksul pKr. Kultuur, millest on teada väga vähe, hääbus ootamatult pärast kuldaega. Praegu teame me Moche kultuurist eeskätt tänu avastustele, mis on tehtud viimase kahe aastakümne vältel. Sedamööda, kuidas päevavalgele tuleb üha uusi leide, üllatab selle ainulaadse tsivilisatsiooni hiilgus üha rohkem maailma.

Maapealne taevariik 13.02. kl 17, 17.30, 14.02. kl 01, 1.30, 09, 9.30
Juba tsivilisatsiooni koidikul kasutasid inimesed kunsti ja arhitektuuri oma uskumuste nähtavaks väljendamiseks. “Maapealne taevariik” uurib mitmesuguseid vorme, mida on läbi sajandite uskumuste väljendamiseks kasutatud. Külastame 14 pühapaika kogu maailmas, käime ära Walesi üksildasel mäekünkal ning Indias, Varanasi iidses ja pühas linnas, uurides suuremaid usundeid, mis on meie maailma vorminud.

Kui meredel valitses Hiina 13.02. kl 18, 14.02, kl 02, 10
15. sajandi koidikul tegi Hiina maailmale söaka ja ainulaadse avalduse. Enam kui 80 aastat enne seda, kui Kolumbus kogemata Ameerika otsa komistas, pandi Hiinas kokku kõigi aegade suurim armaada, mis viis riigi kaubanduse ja poliitika uuele tasandile. Tänapäevase seikleja pilgu läbi jutustatud lugu räägib ühe maailma suurriigi ajaloo ülihuvitavast peatükist.

Renessansi saladused 14.02. kl 22.30, 15.02. kl 06.30
Kuidas ehitati Firenze katedraali tohutu kuppel? Kes maalis 2000 erakordset akvarelli, mis leiti ühest Poola raamatukogust? Mida me tegelikult teame renessansiajastu kuulsatest maalidest, näiteks “Arnolfini abielust”? Sarjas uuritakse renessansi saladusi, ajaloolisi tõemoonutusi ning vastatakse seni vastamata jäänud küsimustele. Iga lugu toob päevavalgele uusi asitõendeid, mis muudavad kunstiajaloo käsitlust.

[Hõbeli]

Fennougria annab teada: Vene telekanal näitab uusi filme isuritest ja karjalastest

Venemaa riiklik telekanal Planeta alustas projekti "Venemaa näod" raames valminud dokumentaalfilmide näitamist, kahel eeloleval nädalavahetusel saab näha filme isuritest ja karjalastest. Filmi isuritest "Ma suudan rääkida" näitab Planeta 13. ja 14. veebruaril ning filmi "Kalevala mail" 20. ja 21. veebruaril.

Venemaal elavaid rahvaid ja nende kultuure tutvustav projekt "Venemaa näod" kujutab endast dokumentaalfilmide seeriat, internetiportaali ja erinevaid haridusprogramme.

Projekti teostab infoagentuur Rosbalt koostöös Venemaa Teaduste Akadeemia antropoloogia- ja etnograafiamuuseumiga (Kunstkamera) ja telesaateid tootva firmaga "Peterburg — 21 vek". Projekti toetavad UNESCO, Föderatsiooninõukogu ning Peterburi ja Moskva linnavalitsus.

Росбалт: Фильмы проекта «Лица России» можно увидеть на телевидении

23.05.2007 Telekanali Rossija jaoks luuakse filmi komidest

[Hõbeli]

16.02. kl 12.30 Kadi raadios: Muhu uudised.

16.02. kl 21.25 ETV2: Loonafilm Mees karude seast (The Man Who Lives with Bears, USA 2008).
Alaska on yks suuremaid grislide asualasid ja harva satub keegi sinna kanti pyssita. Kuid yks pensionipõlve pidav õpetaja, Charlie Vandergaw, on siia endale majakese ehitanud ja veedab oma elupäevi sõbralikult koos karudega.

18.02. kl 10.00 Kuku raadios: Loodusajakiri. Kordus kl 21.30.

20.02. kl 00.30 Vikerraadios: Kihnukeelsed uudised.

20.02. kl 18.40 ETVs: Lõunameri, 5/ 6: Saladuslikud saared (South Pacific, Inglise 2009).
Lõunamere saartel elab omapäraseid loomi hiiglasuurtest sisalikest lennuvõimetute papagoideni. Ent kui saabuvad uued liigid, läheb põrgu lahti. Ka inimeste jaoks võib ilus elu otsa saada, nagu näitab Lihavõttesaare ajalugu.

20.02. kl 13.05 Klassikaraadios: Folgialbum. Orchestra Populare Italiana.
Itaalia rahvamuusikaorkestrisse kuuluvad akordionid, kitarrid, ciaramella (oboe või torupilli sarnane instrument), mandoliin, flöödid, tamburiinid ja lauljad.

20.02. kl 15.30 Kuku raadios: Loodusajakiri, kordus.

21.02. kl 14.05 Vikerraadios: Kuula rändajat. Lõuna- Georgia saare ajalugu ja maastikud. Hendrik Relve, Haldi Normet-Saarna.

21.02. kl 20.00 Klassikaraadios: Folgialbum. Lambert ja Bebert Orchestra.
Kanada ryhm Yves Lambert ja Le Bebert Orchestra esitab Quebeci rahvalikku muusikat oma seades.
Esinevad Yves Lambert (akordion, suupill, parmupill, didgeridoo, laul), Robin Boulianne (fiidel, löökpillid, cajon, laul), Jean-Francois Dery (vokaal, bass, kontrabass), Olivier Rondeau (vokaal, kitarr) ja Sylvain Neault (fiidel).

[Hõbeli]

Pealikud 16.02. keskööl, kl 08, 16
Kuuejaoline sari põimib ühte dokumentaal- ja draamažanri ning äratab taas ellu põlisrahvaste ja nende juhtide väe ja vaimu. Juttu tuleb Istuvast Sõnnist, Pontiacist, Joseph Brantist, Mustast Pistrikust ja Rahutoojat, kelle lugudest hargneb Kanada ja Põhja-Ameerika keskne draama. Saates eraldatakse terad sõkaldest ja räägitakse lugu meestest, kes olid ühtaegu machiavellilikud ja suuremeelsed, jõhkrad ja lihtsameelsed, sädelevad ja vaprad.

Ununenud jumalad 16.02. kl 01.30, 9.30, 17.02. kl 17.30, 18.02. kl 01.30, 9.30
11 riigi 34 võttepaigas filmitud saade uurib usundeid, mis valitsesid kunagi suurte ja võimsate riikide üle, ent vajusid siis unustustehõlma. Käsitletakse kultuuri-, kunsti- ja arhitektuurisaavutusi ning kirjeldatakse üksikasjalikult usundite hävinemist. Meie ajastul, mil türannid ja teokraatia pole kuhugi kadunud ning usundid liiguvad üha suurema fundamentalismi poole, eksisteerides samas teadusavastuste ja materialistlikku maailmavaate tõttu hääbumise piiril, on see saade igati omal kohal.

Muumiamüsteeriumid 16.02. kl 02.30, 10.30, 18.30, 17.02. kl 02.30, 10.30
Arheoloogilistes põnevikes uuritakse antiikajaloost tuntud surmajuhtumeid ümbritsevaid asjaolusid. Juttu tuleb Iirimaalt soost leitud mumifitseeritud surnukehadest ja Prantsusmaalt leitud tuhande keldi sõdalase laipadest. Tipptasemel tehnikat kasutades asuvad erinevad arheoloogiderühmad teele, et uurida välja, kuidas ja miks ohvrid oma otsa leidsid.

Aabrahami lapsed 16.02. kl 04, 12
Patriarh Aabraham on keskne kuju kolmes suures monoteistlikus usundis, kristluses, judaismis ja islamis. Vaatamata ühisele algupärale ning Aabrahamile antud tõotusele “kiitku teda õndsaks kõik rahvad” on tema järeltulijad moodustanud aga vaenleva ja kiusleva perekonna. Mõtlemapanev kolmejaoline sari üritab vastuse leida suurtele küsimustele: Kui Jumal on üks, siis miks on olemas kolm niinimetatud monoteistlikku usundit? Ja miks mõned inimesed kasutavad religiooni selleks, et oma vaenlasi demoniseerida, samas kui teised üritavad hoopis teisteni sildu rajada? Asume teekonnale, mis viib Pühale Maale, Egiptusesse, Türgisse, Bosniasse ja USA-sse, et uurida kolme suurusundi ühiseid juuri ja sügaval pesitsevat vastastikust vimma ja teada saada, kas neil religioonidel oleks üldse võimalik sõbralikult koos eksisteerida.

Rooma saladused 16.02. kl 17, 17.30, 17.02. kl 01, 01.30, 09, 09.30
Neli sõpra, Flavia, Joonatan, Nubia ja Lupus, asuvad põnevas peresarjas lahendama saladusi, äratades ellu Rooma impeeriumi olustiku aastal 79 pKr. Sarnaselt tänapäevaste noortega tuleb neilgi kokku puutuda eelarvamuste, vägivalla ning saladuslikesse lugudesse mähkunud keskkonnaga. Sarja aluseks on Caroline Lawrence’i bestsellerid.

Müüte ja kangelasi otsides 16.02. kl 23, 17.02. kl 07, 15
Michael Wood asub romantilisele ja põnevale teekonnale minevikku, et uurida nelja kuulsaimat müüti - lugusid Shangri-la’st, kuldvillakust, Seeba kuningannast ja Pühast Graalist. Teel satub ta kaugetesse ja põnevatesse nurgakestesse, Lääne-Tiibeti fantastilisele maastikule, Gruusia mägedesse ja Kaukasuse mäestikku, Lõuna-Iraaki ning Etioopia rannikule, Jeemenisse, Somaali poolsaarele ja mujale. Wood sukeldub minevikku, et eraldada müüdid faktidest ning seada jalule ajalooline tõde.

Iidsed avastused 7.02. kl 18, 18.02. kl 02, 10
Sarjas tuleb juttu tehnoloogiatest, mida peame kaasaegseteks, ent mis tegelikult pärinevad iidsetest aegadest. Rändame ajas tagasi, et tutvustada olulisi minevikuleiutisi ning muistseid insenere, kelle nutikus pani aluse tänapäeval tuntud tehnoloogiale.

Rabamuumiate saladus 17.02. kl 21, 18.02. kl 05, 13
Mitmelt poolt Põhja-Euroopa rabadest on turbapinna alt tulnud välja sadu hästi säilinud muumiaid. Teadlased ei suutnud aastakümned aga leida selgitust ohvrite kummalistele vigastustele – sageli olid muumiad ilma peadeta või läbilõigatud kõride, lõhkilõigatud kõhtude, purustatud luude ja torkehaavadega. Mõningatel surnukehadel olid isegi veel silmused kõri ümber. Kuigi surma põhjuseid polnud raske tuvastada, sest haavad olid silmale nähtavad, ei osanud teadlased vastata küsimusele, miks need inimesed hukkusid. Miks maeti mõned inimesed maamulda ajal, mil levinud olid põletusmatused? Ja mis on jõhkrate kehavigastuste põhjuseks? Oli tegu kurjategijatega? Või hoopis inimohvritega? Või tekkisid mõned kehavigastused hoopis rabapinnase survel? Saates avastavad muumiauurijad uusima tehnoloogia poolt päevavalgele tulnud asitõendeid ning valgustavad ka oma teooriaid.

Elu ja surm Roomas 18.02. kl 21, 19.02. kl 05, 13
Provokatiivne dokumentaalsari viib meid 2000 aasta tagusesse Vana-Roomasse, mida meie silmad pole näinud. Ajaloo tähtsaima linna südamesse tungiv film tutvustab seda, kuidas roomlased tegelikult elasid, armastasid ja maailma vallutasid.

Minotauruse saar 19.02. kl 21, 20.02. kl 05, 13
Salapärane Kreeta saar on läbi aegade inimeste kujutlusvõimet erutanud. See oli Zeusi legendaarne sünnipaik, kus valitses julm türann, kuningas Minos, kelle kaunis tütar viis Theseuse maa-alusesse koopasse, kus elas kohutav Minotaurus. Ajaloolane Bettany Hughes uurib Kreeta imekaunist maastikku ja arheoloogilisi leide, et panna kokku kreetalaste loo pusle. Kaaludes nii kunagiste kui praeguste ajaloolaste väiteid, pakub Bettany välja oma teooria selle müütidesse mähkunud muistse kultuuri kohta.

Edwardi-aegne maamõis 19.02. kl 22, 20.02. kl 06, 14
Edwardi-ajastu algusaegadel oli Suurbritannia maailma rikkaimate inimeste kodu. Edward VII kergemeelsus sillutas teed kaupmeeste ja töösturite luksuslikule elustiilile. Tegevus toimub Šotimaa piiri ääres, Manderstoni lossis, kus elab viieliikmeline perekond ja äsja palgatud 14-pealine teenijaskond. Kuuejaoline sari läheb ajas tagasi, et taasluua olustik, milles elasid I maailmasõjale eelnenud õnneajal briti uusrikkad ning nende teenijad. Kõik on ülimalt britilik – kaunis loss ja järveke, teetoad, kroketi- ja tenniseväljakud, hobuseid ja kaarikuid täis tall ning hulk inimesi, keda lahutavad klassivahed.

Salapärased kultuurid: inkad, maiad ja asteegid 20.02. kl 21, 21.02. kl 05, 13
Saates kergitatakse saladuskatet muistsete inkade, maiade ja asteekide kultuuridelt, seigeldakse Mehhiko ning Guatemala metsades ning põigatakse müütilistesse Tikali, Machu Picchu ja Cuzco linnadesse. Need kummituslinnad, kus kunagi elas kümneid tuhandeid inimesi, ületavad kujutlusvõime ja mõistuse piire. Kuidas suudeti nii vaenulikku keskkonda rajada säärased hiigellinnad? Kuidas saadi hakkama niivõrd nappide ressurssidega? Kuidas arenes välja nii kõrgel tasemel kultuur ning impeeriumile iseloomulik riigikord? Dokumentaalfilm paneb meid juurdlema kultuuriajaloo aspekti üle, mis tekitab tänapäevastes inimestes ühtaegu imetlust kui ka hämmastust.

Vampiirivürstitar 21.02. kl 19, 22.02. kl 03
Arheoloogid leidsid Tšehhi Vabariigist Krumlovi külast ühe naise säilmed. Naine oli maetud kui vampiir: pea oli maha raiutud ja asetatud jalgade vahele ning rindmikku oli löödud puust vai. Skeleti päritolu ei suudetud aga tuvastada. Kas tegu võib olla 18. sajandi vürstitariga, keda peeti vampiiriks? Kuidas ta suri? Ja kas sellest loost saidki vampiirilegendid alguse?

Renessansi saladused 21.02. kl 22.30, 22.02. kl 06.30
Sarjas rännatakse ajas tagasi renessansiaega ning uuritakse nuhkimise ja meditsiini arengut, trükipressi leiutamist ja Veneetsia glamuuri. Saladuste paljastamisel ilmneb aga, et ajaloo vältel on fakte ilmselt moonutanud.